SISUKORD
FINANTSINSPEKTSIOONIST
Finantsinspektsioon on sõltumatu finantsjärelevalve- ja kriisilahendusasutus. Finantsinspektsioon teeb riskipõhist riiklikku finantsjärelevalvet pankade, kindlustusandjate ja -vahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makse- ja e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate, ühisrahastusteenuse osutajate, krediidiinkassode ning krüptovara- ja väärtpaberituru üle. Panganduses täidab Finantsinspektsioon oma ülesandeid koostöös Euroopa Keskpanga ja Ühtse Kriisilahendusnõukoguga.
Finantsinspektsioon tegutseb Eesti riigi nimel ning seisab hea selle eest, et finantsturg oleks stabiilne, usaldusväärne ja läbipaistev. Samuti hoolitseb Finantsinspektsioon selle eest, et pankade kriitilised funktsioonid säiliksid ka kriisiolukordades ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendid oleksid piisavalt kaitstud.
Finantsjärelevalves ja finantskriiside lahendamisel lähtub Finantsinspektsioon avalikust huvist, nagu see on sätestatud õigusaktides. Finantsinspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad turuosalised. Lisaks täidab Finantsinspektsioon seaduse ja Tagatisfondiga sõlmitud koostöökokkuleppe alusel valdava osa Tagatisfondi ülesannetest.
Nõukogu tegevus
Finantsinspektsiooni nõukogu kavandab inspektsiooni tegevust ja teostab järelevalvet asutuse juhtimise üle. Nõukogu kinnitab Finantsinspektsiooni juhatuse ettepanekul inspektsiooni strateegia, eelarve ja lisaeelarve ning teeb rahandusministrile ettepaneku järgmise eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa määra kohta. Samuti kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul Finantsinspektsiooni struktuuri kujundamise ja töötasustamise alused.
Nõukogu nimetab ametisse juhatuse liikmed ja valib nende hulgast juhatuse esimehe ning kutsub juhatuse liikmed tagasi. Samuti kinnitab nõukogu juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu suuruse ning neile kohaldatavad sotsiaalsed garantiid. Lisaks kinnitab nõukogu juhatuse esitatud Finantsinspektsiooni aastaaruande.
Finantsinspektsiooni nõukogu koosneb kuuest liikmest, kellest kaks – rahandusminister ja Eesti Panga president – kuuluvad nõukokku ametikoha järgi. Rahandusminister on ametikoha järgi nõukogu esimees.
Finantsinspektsiooni nõukogusse kuulusid 2025. aastal:
Jürgen Ligi, rahandusminister
Madis Müller, Eesti Panga president
Veiko Tali
Rein Minka (kuni 30.09.2025)
Joel Kukemelk (alates 01.10.2025)
Ardo Hansson
Evelyn Liivamägi
2025. aastal toimus kuus Finantsinspektsiooni nõukogu koosolekut, kus tehti muu hulgas järgmised otsused:
kinnitati Finantsinspektsiooni aastaaruanne 2024 ja otsustati kanda Finantsinspektsiooni 2024. aasta eelarve ülejääk summas 917 778,04 eurot Finantsinspektsiooni reservi;
kinnitati Finantsinspektsiooni 2026. aasta eelarve summas 16 667 000 eurot ja tehti rahandusministrile ettepanek kinnitada järelevalvetasu mahuosa määrad 2026. aastaks;
kinnitati Finantsinspektsiooni siseauditi 2026. aasta aastaplaan.
Finantsinspektsiooni juhatus andis nõukogule regulaarselt ülevaateid asutuse tegevusest, sealhulgas kohapealsete ja kaugkontrollide tulemustest, järelevalve prioriteetidest, tehtud ettekirjutustest ja määratud sanktsioonidest ning käimasolevatest kohtuvaidlustest. Samuti käsitleti eelarve täitmist ja finantssektori peamisi arenguid ning riske.
Juhatuse tegevus
Finantsinspektsiooni tööd juhtis 2025. aastal neljaliikmeline juhatus. Juhatusse kuulusid juhatuse esimees Kilvar Kessler ning juhatuse liikmed Andres Kurgpõld, Andre Nõmm ja Siim Tammer. Juhatuse liikmete ametiajad lõppesid aasta vahetumisel, juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ametiaeg aga 2026. aasta 15. jaanuaril. Juhatuse liikmed Andres Kurgpõld ja Andre Nõmm jätkasid oma ametikohtadel ning uue juhatuse liikmena alustas 2026. aastal Gerd Laub. Alates 2026. aasta 16. jaanuarist juhib Finantsinspektsiooni Kerstin Pilt.
2025. aastal toimus 52 juhatuse koosolekut, kus tehti 212 juhtimisotsust ja 179 haldusotsust, nende hulgas neli ettekirjutust. Juhatus määras trahve kogusummas 416 800 eurot, andis välja 21 soovituslikku juhendit, kuus tegevusluba ning tunnistas üheksa tegevusluba kehtetuks.